Avaldatud 2025 suvi Naisteleht 55+.
Eestis märgitakse lemmikloomaregistrites igal aastal üle tuhande lemmiklooma surma. Mida teha selle raske elusündmuse saabudes, otsustab igaüks ise, aga valikute tegemisel tuleb arvestada seadusest tulenevate ettekirjutustega ja leida pikaajaline lahendus nii praktilise, kui ka emotsionaalse poole pealt.
Eestis võib tiheasustusega alal matta lemmiklooma oma kinnistule, kuid maa, kui piiratud ressursi säästmise teema on aasta aastalt aktuaalsem. Inimeste keskkonnateadlikkus on suurenenud, mistõttu soovitakse lahendusi, mis ei ole maad ja keskkonda koormavad. Samuti riigi vaatenurgast võib kontrollimatu lemmikloomade matmine tekitada probleeme. Kui täna aianurgas traditsioonilist kompostimist tugevalt reguleeritakse, võib eeldada, et ühel päeval vaadatakse üle ka lemmikloomade koduhoovi matmise nõuded.
Kõigil inimestel ei ole aianurka, kuhu lahkunud loom matta. Lemmiklooma kalmistuid on Eestis vähe ja Harjumaa ainukesse lemmikloomakalmistusse loomi juurde ei mahu. Paljud valivad tuhastamise, nii teiste valikute puudumisel, kui ka sooviga hoida lahkunud lemmiklooma enda lähedal. Aga lisaks tuhaurnile on veel üks võimalus.
Eestis on turule tulnud uuenduslik lahendus – lemmiklooma tuhast tehtud mälestuskivid.
Erinevalt traditsioonilistest urnidest, sulanduvad mälestuskivid igapäevaellu, olles kena ja praktiline mälestusmärk kodus või aias. Mälestuskivid pakuvad tuge leinas, käies teiega kaasas käekotis või taskus, andes igatsushetkedel käegakatsutava ühenduse lahkunud lemmikuga.
Mälestuskivid aitavad ka ärasaatmist muuta kaunimaks. Kive saab inimeste vahel jagada ning neid veekogusse või loodusesse viimine on tuhaga võrreldes oluliselt praktilisem.
Mälestuskivid valmistatakse käsitööna tuha ja looduslike sidematerjalide kombineerimisel, on sarnased looduslikele kivimitele, pakkudes pikaajalist ja muretut lahendust mälestada lahkunud lemmikut.
